kloriidiiooni

Kloriidiioon (Cl−) on kloori konjugaatne anioon. Selle laeng on −1 ja see tekib, kui vesinikkloriidhappest (HCl) eralduv proton H+ ühendub. Kloriidiioon on üks maailmas kõige levinumaid anioone ning esineb peamiselt lahustena soolades ja rakkudevahelises vees.

Keemilised ja füüsikalised omadused: Cl− on monovalentne ioon, mis on vees väga hästi lahustuv. See on suur, suhteliselt passiivne anioon, mis võib moodustada komplekse teiste katioonidega ja osaleb elektrolüütide tasakaalus. Kloriidiioon on meile tuntud koostisosa paljudes soolades ning mängib olulist rolli vedelike ja soolade juhtivuses.

Looduslik ja bioloogiline roll: Kloriidiioon on looduses laialdaselt esinev. Meres ja soolalahustes domineerib see koos teiste anioonidega. Elusorganismides on Cl− oluline elektrolüüt, mis osaleb vedelike osmootse tasakaalu hoidmisel, happe–aluse tasakaalu reguleerimisel ning maomahla (HCl) sekretsioonis. Cl− on vajalik närviimpulsside ja lihaste funktsiooni jaoks ning aitab säilitada kehavedelike normaalset koostist.

Kasutus ja toorained: Kloriidiiooni sisaldavad soolad, peamiselt naatriumkloriid (NaCl), on laialdaselt kasutusel toiduainetööstuses, meditsiinis ja tööstuses. Klor-alkali protsessis töödeldakse NaCl elektrolüüsiga, mille tulemuseks on Cl2 gaas, NaOH ja lahuses olevad Na+ ning Cl− ioonid. Kloriidiiooni kasutatakse ka paljudes laboratoorsetes lahustes ja erinevates tehnilistes rakendustes. Looduslikult esinevad isotoobid Cl− on Cl-35 ja Cl-37, mille looduse osakaalud on umbes 75–76% ning 24–25%.

Seosed ja ohutus: Kloriidiioon on tavapäraste koguste puhul mittetoksiline ja oluline organismide normaalseks toimimiseks. Väga kõrged kontsentratsioonid võivad aga põhjustada terviseriske ning seetõttu jälgitakse kloriidiiooni kontsentratsioone keskkonnas ja toidus. Erinevus kloorist (kloori gaas) seisneb selles, et Cl− on vees lahustuv ja anioonne koostisosa, samas kui kloor on gaasiline saaste.