rattatüübid

Rattatüübid viitavad erinevatele rataste klassidele, mida kasutatakse sõidukites, masinates ja tööstuslikes rakendustes. Tähtsaim on järgida, et rattatüüp määrab suuresti sõiduki käitumise, raskuse ja töökindluse. Üldises plaanis jagunevad rattad peamiselt konstruktsiooni, rehvi tüübi, materjali ja kasutusala järgi.

Konstruktsiooniliselt võib rattad erineda selle poolest, kas need on spoked (keppidega) või disk- või kinnise disainiga. Spoked rattad on tavalised paljudes autori ja jalgrataste süsteemides ning pakuvad head kergust ja iseliiguvat jäikust. Diskrattad, millel puuduvad külgsuunalised keppid, on suurema vastupidavusega tõmbumis- ja külmumiskoormustele ning parandavad aerodünaamika teatud rakendustes. Mõnel juhul kasutatakse ka Solid või disk- tüüpi rummu- ja velgede kombinatsioone.

Rehvi tüüp jaguneb peamiselt pneumaatiliste (kumm rehvi, mis kannab osa koormusest õhu sees) ja mitte-pneumaatiliste (kõvad võiplastikust rehvid, mis ei kasuta õhku). Pneumaatilised rattad võivad olla tuub-rehvi (tuubiga) või tubeless (tuubita) süsteemid, mis mõjutavad turvalisust, kaalukaalu ja hooldust.

Materjalide poolest on levinud teras- ja alumiiniumpõhised veljed, samuti kõrge jõudlusega süsinik- või komposiitveljed. Valik sõltub soovitud tugevusest, kaalust, hinna- ja korrosioonikindlusest.

Kasutusala määrab märkimisväärselt rattatüübi. Maanteerattad on tavaliselt kerged ja kitsad, optimeeritud pikkade küljekurvide jaoks; mägirattad kasutavad laiemat rehvi ja tugevamat haardet; linnarattad ning treening- või touringa rattad keskenduvad mugavusele ja vastupidavusele igapäevases kasutuses.

Rattatüüpide mõistmine aitab valida sobiva süsteemi vastavalt sõidustiilile, koormusele ja keskkonnale, kus rattatööd teostatakse.