rakusignalisatsiooni

Rakusignalisatsiooni viitab komplekssele võrgustikule rakusiseste ja rakudevaheliste signaalide edastamise mehhanismidele. Need signaalid võimaldavad rakkudel reageerida oma keskkonnale, suhelda teiste rakkudega ja koordineerida oma tegevust elutähtsate füsioloogiliste protsesside läbiviimiseks. Rakusignalisatsiooni protsessid on fundamentaalsed kõigi elusorganismide arengu, talitluse ja homöostaasi säilitamise seisukohast.

Signaalimine algab tavaliselt välise signaalmolekuli, nagu hormooni, neurotransmitteri või kasvufaktori, sidumisega rakupinnal või rakusisese retseptoriga. See sidumine käivitab kaskaadi rakusiseseid muutusi, mida vahendavad erinevad valgud ja teised molekulid. Need muutused võivad hõlmata teiste signaalmolekulide aktiveerimist või inaktiveerimist, ioonkanalite avamist või sulgemist või geeniekspressiooni muutusi. Lõpuks viib see signaalikaskaad rakus konkreetse vastuseni, näiteks rakkude jagunemise, diferentseerumise, liikumise või apoptoosi (programmeeritud rakusurma) käivitamiseni.

Vigased rakusignalisatsiooni mehhanismid võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas vähki, diabeeti ja neuroloogilisi häireid. Seetõttu on rakusignalisatsiooni mehhanismide uurimine oluline nii teaduse kui ka meditsiini valdkonnas.