radiatsioonisääst

Radiatsioonisääst ehk kiirguskaitse on kiirguse kahjulike mõjude vältimise ja kokkupuude vähendamise süsteem. Selle eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning tagada kiirgusallikate ohutu kasutamine meditsiinis, tööstuses ja teaduslikes uuringutes.

Põhiprintsiibid hõlmavad õigustust ja optimeerimist. Iga kiirgusega seotud tegevus peab tooma ühiskondlikku või teaduslikku kasu (õigustus) ning kokkupuudet tuleb hoida nii madalal kui võimalik (ALARA). Annusepiirid kehtestatakse töötajatele ja elanikkonnale ning neid jälgitakse ning uuendatakse vastavalt parimatele teadmistele.

Kaitsemeetmed põhinevad kolme peamise põhimõtte rakendamisel: aega, kaugust ja varjestust. Lühendada kokkupuudet, suurendada kaugust kiirgusallikast ning kasutada sobivat varjestust aitab vähendada kiirgusannust. Allikad võivad olla looduslikud (taustkiirgus) ja tehislikud (meditsiinilised röntgenud või CT-uuringud, tööstuslik radiograafia, tuumatehnika).

Regulatiivne raamistik ühendab rahvusvahelised standardid ja riikliku järelevalve. ICRP soovitused, IAEA ja Euratom ning kohalikud kiirguskaitseasutused kehtestavad juhised ja annusepiirid. Organisatsioonides viiakse läbi riskihindamine, dozimetria jälgimine, koolitus ja kiirguskaitse korraldus ning määratakse kiirguskaitse eest vastutav isik.