pöörlemiskineetiline

Pöörlemiskineetiline energia on keha kineetiline energia, mis tekib selle pöörlemisel ümber teatud telje. See energia sõltub keha massi jaotumisest ja nurkkiirusest ω.

Põhinäide: pöörlemiskineetiline energia on K = 1/2 I ω^2, kus I on moment of inertia ehk pöörlemissoonus telje suhtes. I kirjeldab, kui raske on keha pöörlemine ja sõltub masside jaotumisest teljest kaugel asetsevate osade suhtes. I = ∑ m_i r_i^2 kontinuumsete masside korral I = ∫ r^2 dm. Kui pöörlemistelg ei läbi massikeskme, kehtib I_axis = I_cm + M d^2 (paralleelsete telgede teoreem).

Levinud näited: täisketas või -liivapalli korral I = 1/2 M R^2 pöörlemisel keskjoone ümber; õhuke rõngas I = M R^2; ümmarguse kihi või palli puhul I_diameter = 2/5 M R^2 (kera) või 2/3 M R^2 (õhuke kestas). I erineb sõltuvalt teljest ja geomeetrilisest jaotusest.

Seotud mõisted: translatsiooniline kineetiline energia K_trans = 1/2 M v_cm^2 ning kogu kineetiline energia K_total = K_trans + K_rot. L = I ω on nurkline impuls, ja τ = dL/dt on rakendusjõu mõju pöörlemisele. Pöörlemiskineetiline energia on oluline füüsikas ja inseneritegevuses, näiteks võllide, konveieride ja gyroskoopide probleemsituatsioonides.