põlevuspiiride

Põlevuspiirid (põlevuspiiride vahemik) on gaaside või lenduvate aurude segu võime süttida õhuga segatuna ja leekima. Tavaliselt eristatakse kaks piir: madalaim põlevuspiir (LFL) ja kõrgeim põlevuspiir (UFL).

LFL tähistab minimaalset gaasi- või aurusegu osakaalu õhus, mille juures süttimine on võimalik ja leek jätkub; if gaasi sisaldus on väiksem kui LFL, segu on lahja ja süttimine ei toimu. UFL on maksimaalne osakaal, mille juures segu veel põleb; suurem kui UFL on segu rikas ja süttimine ei toimu. Seega toimuva põlemise jaoks peab segu jääma nende kahe piiri vahele.

Piire mõõdetakse tavaliselt standardtingimustel, mis on ligikaudu 20°C ja 1 atm. Põlevuspiirid võivad aga muutuda sõltuvalt temperatuurist, rõhust, hapnikusisaldusest, niiskusest ja teistest tingimustest. Kõik need tegurid mõjutavad, kui suur on vajadus ja võimalik leek süttimiseks.

Näited: metaani puhul on LFL umbes 5% ja UFL umbes 15% mahust õhuga segus. Propaani puhul on LFL umbes 2,1% ja UFL umbes 9,5%. Erinevate gaaside lubatud piirid võivad varieeruda sõltuvalt koostisest ja uuringutingimustest.

Kasutus ja tähendus: põlevuspiire kasutatakse ohutusanalüüsides, ventilatsioonisüsteemide ja gaasikaitse projekteerimisel, hoidmaks tööruume ja seadmeid sellistes tingimustes, kus süttimisriski kontrollitakse ning vältitakse leekide ja plahvatuste ohtu.