Põlevuspiirid

Põlevuspiirid ehk põlevuslimiidid on gaasi või veeauru segude õhuniiskusse sattumise plahvatusohtu kirjeldavad piirid. Need näitavad koostisosade osakaalu, millega segust võib tekkida süttimine ja põlenud laik jätkata. Põlevuspiirid koosnevad kahest väärtusest: madala põlevuspiiri (LFL) ja kõrge põlevuspiiri (UFL). LFL tähistab minimaalset gaasi või aurukomponendi osakaalu õhus, mille korral segust on võimalik süttimine; UFL tähistab maksimaalset kontsentratsiooni, mille juures segus on veel süttimisvõime. Kontsentratsioonid väljendatakse tavaliselt mahuea protsentides (vol%).

Kui segus sisalduv gaasi osa on väiksem kui LFL või suurem kui UFL, segust süttimist ei toimu. Põlevuspiirid on sõltuvad temperatuurist, rõhust ja segus asuvast diluutor- või inertgaasist ning neid mõjutavad ka niiskus ja segu koostis. Tavalised mõõtmised viiakse läbi standardmeetoditega, näiteks EN 1839 või ASTM E681, ja tulemused esitatakse vol%-is kindlal temperatuuril ja rõhul (tavaliselt 25°C ja 1 atm).

Põlevuspiireid kasutatakse ohutusalases riskianalüüsis, transport- ja tööstuskaanes ning ventilatsiooni- ja süttimise vältimise süsteemide projekteerimisel. Need piirid eristuvad autoignitsioonitemperatuurist (AIT), mis on temperatuur, millega ainel süttib ilma välise süüteallikata; põlevuspiirid aga käsitlevad ainult koostisosade kontsentratsiooni. Näited: metaanis on LFL umbes 5 vol% ja UFL umbes 15 vol%; propaanil umbes 2,1 vol% kuni 9,6 vol%.