pärimusi

Pärimused ehk traditsioonid ja kultuuriline pärand on teadmised, oskused ja tavad, mis on kogukonna liikmete vahel põlvkondade lõikes edasi antud. Need võivad olla suulised jutustused, uskumused, rituaalid, laulu- ja tantsukultuur, käsitöö, toiduvalmistamise tavad ning erinevad pidustused ja arusaamad loodusest ning elust. Pärimused moodustavad identiteedi ja kollektiivse mälu aluse.

Need pärimused jagunevad peamiselt mitte‑materiaalseks kultuuripärandiks: suuline pärimus, esituskunstid (laul, tants, muusika) ning tavad ja rituaalid (pühad, pidustused). Need kanduvad edasi läbi pere, kogukonna ja koolide ning vahendatakse keele, laulu, tantsu ja praktilise oskuse kaudu. Pärimused on dünaamilised ja kohanemisvõimelised, nad võtavad vastu uusi tähendusi ja lisavad neid.

Need pärimused peegeldavad kogukonna identiteeti, ajaloolist kogemust ja suhet loodusega. Nad hõlmavad vanasõnu, jutustusi, rahvamuusikat, rahvatantsu, käsitööd ja pidustuste tavasid, ning ajaga lisanduvad uued rituaalid ja tõlgendused, vanad tavad muunduvad.

Pärimuse säilitamiseks korraldatakse kogumise ja dokumenteerimise tööd, kasutatakse arhiive, muuseume, koolide ja kultuuriorganisatsioonide ressursse. Pärimused kuuluvad mittemateriaalse kultuuripärandi raamesse ja neid kaitstakse ning edendatakse riiklike ja rahvusvaheliste programmide kaudu.

Eesti kontekstis hõlmavad pärimused rahvamuusikat ja laulupeotraditsioone, rahvatantsu, käsitööd, vanasõnu, muistendeid ja muinasjutte, ning lugude edasikandumist. Need annavad sügava kultuurilise identiteedi ja säilitatakse kogukondade ning institutsioonide kaudu.