pärimisreeglite

Pärimisreeglid, tuntud ka kui pärimisseadus, reguleerivad vara jagamist pärast isiku surma. Need reeglid tagavad, et surnud isiku (pärandaja) varad liiguvad seaduslikult edasi tema pärijatele. Eestis kehtivad pärimisreeglid on sätestatud pärimisseaduses.

Peamine põhimõte pärimisseaduses on seadusjärgne pärimine, mis kehtib juhul, kui isik ei ole testamentiga oma vara kohta eraldi korraldusi teinud. Seadusjärgne pärimine jagab pärijad erinevatesse järkudesse. Esimesse järku kuuluvad pärandaja lapsed, teise järku vanemad ja õed-vennad ning kolmandasse järku vanaemad-vanaisad ja nende sugulased.

Oluline on ka testamentaarne pärimine, kus isik saab oma testamendiga ise määrata, kellele tema vara läheb ja millises osas. Testament peab olema tehtud teatud vorminõudeid järgides, et see oleks kehtiv. Testamendiga saab pärandaja ka piirata seadusjärgsete pärijate õigusi, kuid teatud olukordades kehtivad sundosa reeglid, mis kaitsevad lähisugulasi.

Pärandi vastuvõtmine või loobumine on pärija otsustada. Pärandi vastuvõtmine tähendab ka pärandaja kohustuste ülevõtmist. Pärija võib pärandi vastu võtta ka vaikimisi, teatud tegevuste sooritamisega, mis viitavad pärandi vastuvõtmisele. Pärimisreeglid on keerulised ja nende täpne tõlgendamine võib sõltuda konkreetsetest asjaoludest.