pärimisseadus

Pärimisseadus on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib isiku surmajärgset vara ja kohustuste jaotamist ning sätestab pärijate õigused ja kohustused. See käsitleb nii testamentaarselt kui ka seadusjärgselt pärimist ning määrab, kes on pärijad, millised on pärimisosad ning kuidas varad ja kohustused jaotatakse.

Seadusjärgne pärimine kehtib siis, kui isik ei jäta kehtivat testamenti või kui testament ei reguleeri kõiki olukordi. Pärijad on esmajoones lähisugulased ning abikaasa; kaugemad sugulased võivad samuti pärida, ning vajadusel võib vara pärida riik. Testament võimaldab isikul oma vara jaotust muuta vastavalt soovile; see võib seadusjärgset järjekorda mõjutada, kuid sageli säilitatakse teatud lähedaste huvide kaitse tõttu piiratud mõjutust.

Testament käsitleb isiku vara jaotust vastavalt tema soovile. Testament peab olema koostatud vastavalt seaduse nõuetele ja võib olla notariaalselt tõendatud. Testamendi muutmine või kehtetuks tunnistamine on võimalik teatud aluste alusel, näiteks testamendi koostamise ajal kehtinud võimekuse puudumisel või võltsingu korral.

Vara ja kohustused jagatakse pärast surma. Võlad ja muud kohustused makstakse esmalt estate varadest ning alles seejärel jaotatakse ülejäänud vara pärijate vahel. Võimalikud on varade haldamine ja ühisvara korraldamine läbi täidesaateva isiku või pärijate vahelise kokkuleppe. Pärimisseadus hõlmab ka täheta ja heakskiidud protseduure ning mogelijke kohtu või notari sekkumist vajaduse korral.