päikesekaitsefiltreid

Päikesekaitsefiltrid on ained, mida lisatakse päikesekaitsetoodetele, et kaitsta nahka ultraviolettkiirguse (UV) kahjulike mõjude eest. UV-kiirgus jaguneb peamiselt UVA- ja UVB-kiirteks, mõlemad võivad põhjustada nahakahjustusi, nagu päikesepõletus, enneaegne vananemine ja suurendada nahavähi riski. Päikesekaitsefiltrid töötavad kahel peamisel viisil: nad kas peegeldavad ja hajutavad UV-kiirte nahalt (füüsikalised filtrid) või neelavad UV-kiirte ja muundavad need vähem kahjutuks soojusenergiaks (keemilised filtrid).

Füüsilised filtrid, nagu tsingioksiid ja titaanoksiid, moodustavad nahale kaitsekihi. Need on sageli tundlikule nahale sobivamad, kuna nad ei imendu nahka. Keemilised filtrid, näiteks avobensoon, oksibensoon ja oktinoksaat, toimivad keemiliste reaktsioonide kaudu UV-kiirte neutraliseerimisel. Need kipuvad olema kergema tekstuuriga ja neid on lihtsam nahale hajutada ilma valget jälge jätmata.

Päikesekaitsetoodete efektiivsust väljendatakse SPF-i (Sun Protection Factor) numbriga, mis näitab kaitse taset UVB-kiirte eest. Kõrgem SPF number tähendab paremat kaitset. Samuti on oluline kaitse UVA-kiirte eest, mida tähistatakse tavaliselt UVA-logo või mõnes riigis "broad spectrum" märgistusega. Päikesekaitsefiltrite valik sõltub nahatüübist, UV-kiirguse tasemest ja individuaalsetest eelistustest. Neid tuleks nahale kanda regulaarselt, eriti päevitamise või õues viibimise ajal, et tagada tõhus kaitse.