pseudonimiseerimist

Pseudonimiseerimine ehk pseudonimeerimine on isikuandmete töötlemise tehnika, mille käigus isikuandmete otsesed identifikaatorid asendatakse pseudonüümide või muude mittespetsiifiliste viidetega. Pseudonimeerimise eesmärk on vähendada otse isiku tuvastamise riski ning võimaldada andmete töötlemist täiesti teadvustatud eesmärkidel, näiteks analüüsis, uuringutes või teenuste arendamisel. Pseudonimeeritud andmed võivad siiski põhijooned säilitada kui täiendav teave on turvaliselt eraldi ja piiratud juurdepääsuga.

Meetodid ja tehnilised aspektid hõlmavad erinevaid viise identifikaatorite asendamiseks, näiteks tokeniseerimist, krüptimist või hashimise kasutamist. Võib valida deterministliku pseudonimise, kus sama sisend annab alati sama pseudonüümi, või mitteterministliku (muud identifikaatorid erinevad iga korraga). Oluline on, et täiendav teave, mis võimaldaks identifitseerimise tagasi võtta, oleks eraldi ja hoolikalt kaitstud ning asjakohaste tehniliste ja korraldustlike meetmetega riivatud.

Õiguslik kontekst ja rakendused: Euroopa Liidu üldine andmekaitse (GDPR) tähistab pseudonimiseerimist kui turvameetmete hulka, mis vähendab andmete identifitseeritavust ja võib muuta töötluse turvalisemaks ning kuni teatud piirideni võimaldada andmete jagamist ning töötlemist kooskõlas õigusega. Siiski ei tee see andmeid kustumatult anonüümseks, ning täiendav teave võib olla võimalikku uuesti identifitseerida.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad meditsiiniuuringuid, kliendianalüütikat, telekommunikatsiooni ja haavatavate andmete töötlemist, kus eesmärk on edendada teadmisi või parandada teenuseid ilma otsest identiteeti avalikustamata. Olulised on andmekaitse põhiprintsiibid, juurdepääsukontrollid, võtmete haldamine ja auditeerimine, et tagada riskide vähendamine ning vastavus õigusnormidele.