proprioceptiivne

Proprioceptiivne isiklikkond, mis viitab proprioceptionile ehk keha positsiooni ja liikumise tundele. See ühtib proprioseptsiooniga, mis hõlmab keha erinevate osade asendi ja liikumise teadvustamist nii staatilises kui ka dünaamilises kontekstis.

Proprioception tekib liigeste, lihaste ja kõõluste retseptorite ning vestibulaarse ja visuaalse süsteemi koostööst. Lihasretseptorid (neid nimetatakse sageli lihasvoldikuteks ja spindliteks) ning kõõluse organid annavad informatsiooni lihasjõu ja pikkuse kohta, mida aju kasutab asendi ja liikumise rekonstrueerimiseks.

Närvisüsteemis infot töötleb seljaaju ja seejärel ajukoore ning väikeaju. Proprioceptiivne teatis jõuab primaarse somatosensoorsete piirkondadele ja teiste keskustega, võimaldades täpset koordinatsiooni, tasakaalu ja postuuri reguleerimist. Proprioception on tihedalt seotud ka kinestesiaga, mis keskendub liikumise tajule.

Funktsioonid hõlmavad liikumise planeerimist, kontrolli ja täpset koordineerimist, kehaasendi hoidmist ning liikumisharjumuste õppimist. Taastusravis ja spordivaldkonnas on oluline treening, mis arendab ja taastab proprioseptsiooni, sealhulgas tasakaalu-, koordineerimis- ja sensorimotori ühildumise harjutused.

Kliiniliselt on proprioceptiivne tundlikkus oluline, kuna selle kahjustused esinevad neuropaatias, insuldil, vananemisel või põlve- ja õlavigastuste järgselt. Hinnatakse liigeseasendi tajumise testide, liigespositsiooni hindamise ja tasakaalutestidega, ning rehabilitatsioon hõlmab sageli spetsiaalseid proprioceptiivseid ja sensorimotoorseid harjutusi.