programmeerimisparadigmasid

Programmeerimisparadigmad on põhilised programmeerimisstiilid või mõtteviisid, mille abil arvutiprogramme kirjutatakse ja struktureeritakse. Need ei ole konkreetsed keeled, vaid pigem üldised meetodid probleemide lahendamiseks. Üks levinumaid paradigmasid on imperatiivne programmeerimine, kus programm koosneb järjestikustest käskudest, mis muudavad programmi seisundit. Selle allkategooria on protseduuriline programmeerimine, mis rõhutab protseduuride või alamprogrammide kasutamist.

Deklaratiivne programmeerimine on vastand imperatiivsele, kus programmeerija kirjeldab, mida programm peaks tegema, mitte kuidas seda tegema peaks. Funktsionaalne programmeerimine on deklaratiivne paradigma, mis käsitleb arvutamist funktsioonide rakendamisena ja väldib seisundi muutmist ning muutuvaid andmeid. Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on veel üks oluline paradigma, mis põhineb "objektidel", mis sisaldavad nii andmeid kui ka meetodeid. OOP edendab selliseid kontseptsioone nagu kapseldamine, pärilus ja polümorfism.

Muud paradigmad hõlmavad loogikaprogrammeerimist, kus programmid koosnevad faktidest ja reeglitest ning kasutavad deduktsiooni, ning sündmuspõhist programmeerimist, kus programmi töö määratakse kindlaks sündmuste, nagu kasutaja toimingud või sensorite teated. Sageli kasutavad kaasaegsed programmeerimiskeeled ja arendajad mitmeid paradigmasid, et kõige tõhusamalt lahendada erinevaid programmeerimisülesandeid.