arvutiprogramme

Arvutiprogramm on juhiste kogum, mida arvuti täidab kindlate ülesannete teostamiseks. Juhised kirjeldavad, kuidas andmeid sisestada, töödelda, salvestada ja esitada. Programmid võivad olla loodud konkreetsete kasutajate vajaduste jaoks või taustaprogrammidena süsteemide toimimise tagamiseks. Iga programm koosneb lähtekoodist, andmetest ja tööriistadest, mida on vaja programmi töös.

Arvutiprogramme võib jagada peamiselt kaheks suureks grupiks: rakendus- ja süsteemiprogrammid. Rakendused (kasutajaprogrammid) täidavad kasutajate vajadusi, nagu tekstiredaktor, veebilehitseja või mängud. Süsteemiprogrammid, näiteks operatsioonisüsteemid ja riistvara juhid, võimaldavad teiste programmide toimimise ning seadmete töövõimet. Lisaks on olemas utiliidid ja raamistikud, mis lihtsustavad arendust ja hooldust.

Arendusprotsess hõlmab nõuete kogumist, analüüsi, kavandamist, kodeerimist, testimist, juurutamist ja hooldust. Koodi kirjutatakse ühes või mitmes programmeerimiskeeles; pärast seda teisendatakse lähtekood masinloetavaks juhiste järjestuseks, kas kompileerimise või tõlkimise teel. Valminud programm võib vajada täiendavatesse platvormidesse sobitamist.

Kui programm on valmis, käivitub see arvuti protsessoril ja kasutab operatsioonisüsteemi ressursse. Käivitamise käigus laaditakse programmi osad mällu, töödeldu andmed sisestatakse kasutajalt või teistelt programmide kaudu ning tulemused kuvatakse erinevates väljundkanalites.

Arvutiprogrammide ajalugu ulatub varaste ideedeni Babbage'i ja Ada Lovelace'i kirjutistest kuni tänapäevaste keelte ja arendusmudeliteni. Tänu arvutiprogrammidele on tekkinud kaasaegne digitaaltöötlus, mis mõjutab majandust, teadust, haridust ja igapäevaelu.