Deklaratiivne

Deklaratiivne programmeerimine (inglise keeles declarative programming) on programmeerimise paradigma, mis keskendub probleemi kirjeldamisele ja tulemuse defineerimisele, mitte aga selle saavutamiseks vajalikute korrakasutuste ja algoritmide spetsiifiliste detailide kirjeldamisele. Sellega vastandub imperatiivne programmeerimine, kus programmi käitumine kirjeldatakse käskude järjekorras.

Deklaratiivses programmeerimises on programmi loogika kirjeldatud, kuid konkreetse täitmise viis jääb tõlgitajale või keskkonnale. Näiteks deklaratiivses keeles nagu SQL kirjeldatakse andmete otsimise ja filtreerimise reegleid, kuid andmebaasi töötlemise detailid jäävad andmebaasi töötlusplaanidele. Sarnased näited on funktsionaalne programmeerimine, kus funktsioonide käitumine kirjeldatakse matemaatilistes terminitest, või logika programmeerimine, kus loogilised reeglid kirjeldavad tulemuste seost.

Deklaratiivse programmeerimise eesmärk on teha kood lihtsamalt lugemiseks ja hooldamiseks, vähendades liialist detailide kirjeldamist. See parandab koodi selgust ja vähendab vigaid, kuid võib mõnikord nõuda rohkem ressursse, kui imperatiivne lähend, sest tõlgija peab optimeerima ja täitma kirjelduse.

Deklaratiivse paradigma kasutatakse laialdaselt andmebaaside, dokumentide manipuleerimises (nt XML/XPath) ja funktsionaalses programmeerimises (nt Haskell, Clojure). See on ka oluline osa uuematesse programmeerimiskeeltes, nagu React (JSX) või GraphQL, kus keskendutakse tulemuse kirjeldamisele.

Deklaratiivse ja imperatiivse programmeerimise ühendamine on sageli kasutusel, et saada kasu mõlemast paradigma. Näiteks funktsionaalses programmeerimises kasutatakse deklaratiivseid funktsioone, kuid ka imperatiivseid strukture, kui see on vajalik.