postganglionik

Postganglionik viitab postganglionaarsetele neuroneile, mille rakukehad paiknevad autonoomse närvisüsteemi ganglionides pärast preganglionaarsete neuronide sünapse. Need neuronid vahendavad signaale preganglionaarsetelt neuronidelt lõppsihtorganiteni ja moodustavad lõpliku innervatsiooni, mis kontrollib paljusid organite funktsioone.

Need neuronid moodustavad kaks peamist haru: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad peamiselt sümpaatiliste kettaganglionides ja mõnes prevertebraalses ganglionis; parasümpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad lõppganglionides sihtorgani lähedal või selle organi seina lähedal.

Neurotransmitterid ja retseptorid eristuvad sõltuvalt närvisüsteemi osast. Sümpaatiliste postganglionaarsete neuronite peamine vahendaja on noradrenaliin, mis toimib adrenergiliste retseptorite kaudu; higinäärmed kuuluvad erandina cholinergilise sümpaatilise innervatsiooni alla. Parasümpaatiliste postganglionaarsete neuronite peamine vahendaja on atsetüülkoliin, mis toimib muskariiniretseptoritega. Lisaks võivad postganglionaarsete neuroni toimel olla koosnevad transmittersed koostisosad, nagu neuropeptide Y või ATP, sõltuvalt sihtorganist.

Postganglionaarne innervatsioon on difuusne ning aksonidel on varikoosid, mis moodustavad neuroeffectorjunkti asemel laialdaselt levinud kontaktid sihtorganitega. Axonid on enamasti unmyelineeritud; preganglionaarse ja postganglionaarse juhtimise erinevused annavad autonoomsele süsteemile paindliku ja kiiresti kohaneva kontrolli.