positronemissioontomograafiat

Positronemissioontomograafia (PET) on meditsiiniline kujutamismeetod, mis kajastab kudede metaboolset aktiivsust radiotracerite abil. Pärast radioaktiivse tracer’i manustamist kogunevad erinevad kuded vastavalt nende energiavajadusele; kõige levinum tracer on fluoro-deoksüglükoos (FDG), mis peegeldab glükolüüsi taset.

PETi toimimise aluseks on positiotronide emissioon. Tracer laguneb ning tekivad positronid, mis annihileeruvad elektronidega, tekitades kaks gamma-kiirt, mis liiguvad vastaskülgedele ja mille energiaprotsent on 511 keV. Detektorid paigutatakse keha ümber ja registreerivad neid kinniseid (coincidence) fotoneid; sellest rekonstrueeritakse kolmemõõtmelised pildid, mis peegeldavad biokeemilisi protsesse kudedes.

PETi kasutusvaldkonnad on laialdased. Onkoloogias aitab see kasvajate avastamisel, stadialiseerimisel ning ravi planeerimisel ja järelkontrollil. Neuroloogias kasutatakse PETi Alzheimeri tõve, epilepsia ja teiste haiguste uurimisel. Kardioloogias hindab südame verevarustust ja müokardi eluvõIMALUST. Tihti kombineeritakse PET teie anatoomilise teabega, moodustades PET-CT või PET-MRI süsteeme, mis parandavad paiknemist ja akuutset strukturaalset konteksti.

Protseduur hõlmab patsiendi ettevalmistust, sealhulgas mõnikord paastumist, ning lühike poolväärtusaegga tracer’i kasutamist, mis nõuab on-site radiopharmacy ja spetsialiseeritud skannimis-/rekonstrueerimisseadmeid. Tulemusi sageli kvantifitseeritakse standardiseeritud uptake value’idega (SUV). Piirangutena on sobivus raseduse ajal ning kiiritusannuse ning kõrgemate kulude ja ressursinõuete tõttu on PET-i kasutamine center- ja piirkonnaspetsiifiline.