polümeriseerimisreaktsioonide

Polümeriseerimisreaktsioonid on keemilised protsessid, kus väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühenduvad kovalentsete sidemete kaudu, et moodustada suuri molekule, mida nimetatakse polümeerideks. Need polümeerid koosnevad korduvatest monomeeriühikutest. Polümerisatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil, sõltuvalt monomeeride struktuurist ja reaktsiooni tingimustest.

Üks peamisi polümeriseerimise tüüpe on liitumispolümerisatsioon. Selles protsessis ühenduvad monomeerid ilma väikeste molekulide eraldumiseta. See tüüp on iseloomulik monomeeridele, millel on kaksiksidemed, nagu näiteks etüleen, mis polümeriseerub polüetüleeniks. Liitumispolümerisatsioon võib algataja abil, milleks on sageli vabad radikaalid, ioonid või metallkompleksid.

Teine oluline polümeriseerimise tüüp on kondensatsioonipolümerisatsioon. Selles protsessis ühenduvad monomeerid, samal ajal kui eraldub väike molekul, näiteks vesi, metanool või vesinikkloriid. Kondensatsioonipolümerisatsioon toimub sageli monomeeride vahel, millel on kaks või enam funktsionaalset rühma, nagu näiteks amiinid, karboksüülhapped või hüdroksüülrühmad. Näiteks polüesterid ja polüamiidid on kondensatsioonipolümerisatsiooni teel saadud polümeerid.

Polümeriseerimisreaktsioone kasutatakse laialdaselt mitmesuguste plastide, kiudude, kummi ja muude materjalide tootmisel, mis on tänapäeva ühiskonnas väga olulised.