polümerisatsioonimeetoditega

Polümerisatsioonimeetodid viitavad erinevatele keemilistele protsessidele, mille abil väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühendatakse kovalentsete sidemetega, moodustades pikki ahelad või võrgustikke, mida nimetatakse polümeerideks. Need meetodid on polümeeride tootmise aluseks, mis on laialdaselt kasutatavad materjalid paljudes rakendustes, alates plastidest ja kiududest kuni ravimiteni ja bioloogiliste süsteemideni.

Peamised polümerisatsioonimeetodid jagunevad kaheks suureks kategooriaks: ahelpolümerisatsioon ja astmeline polümerisatsioon. Ahelpolümerisatsioon hõlmab monomeeride järjestikust lisamist kasvavale polümeeriahelale, tavaliselt initsiaatori abil, mis algatab reaktsiooni. Selle meetodi tüüpilised näited on vaba radikaalpolümerisatsioon, katioonne polümerisatsioon ja anioonne polümerisatsioon. Ahelpolümerisatsiooniga saadakse sageli kõrge molekulmassiga polümeere.

Astmeline polümerisatsioon, tuntud ka kui kondensatsioonipolümerisatsioon, hõlmab kahe või enama funktsionaalrühma reageerimist monomeeride vahel, mille tulemuseks on väikese molekuli (näiteks vee või metanooli) eraldumine. Iga monomeeri lisamine pikendab polümeeriahelat. Levinud astmelise polümerisatsiooni näited on polüestrite, polüamiidide ja polüuretaanide tootmine.

Lisaks on olemas ka teisi polümerisatsioonimeetodeid, nagu avamisrõngapolümerisatsioon ja juhteinitsiaatoriga polümerisatsioon, mis pakuvad spetsiifilisi eeliseid teatud tüüpi polümeeride sünteesiks. Polümerisatsioonimeetodi valik sõltub soovitud polümeeri tüübist, selle molekulmassist, struktuurist ja rakenduse nõuetest.