polükondensatsiooni

Polükondensatsioon on polümeeride sünteesi mehhanism, kus monomeerid ühinevad, vabastades väikesed molekulid (tavaliselt vesi, metanool või vesinikkloriidhape). Selline kõrvalprodukt eraldub reaktsiooni käigus ja võimaldab monomeeride järjestikust ühendamist, moodustades pikkade polümeeride ahelad. See mehhanismus on iseloomulik kondenseerivatele polümeeridele, nagu polüesterid ja poliamidid, ning erineb lisandpolümeerimisest, kus väikesed molekulid ei eraldu.

Polükondensatsioon on samm-kõrgendusega (step-growth) polümeriseerumine: monomeerid reageerivad üksteisega erinevates kombinatsioonides ja tekivad järjest suuremad oligomeerid ning lõpuks polümeerid. Reaktsiooni edenemiseks on vaja kõrvalproduktide aktiivset eemaldamist; vastasel korral võib osa reaktsioonist pöörduda tagasi. Seetõttu kasutatakse tihti kõrget temperatuuri, vaakumit või azeotroopse lahusti, et vee või muu kõrvalprodukt eraldada ja suurendada molekulaarganga ning lõppproduktide kvaliteeti.

Tüüpilised näited: PET valmib etüleenglükooli ja tereftaalhappe kondenseerimisel vee eraldumisega; Nylon 6,6 sünteesitakse adipihappe ja hexamethylenediamine reaktsioonil. Polükondensatsioonist saadud polümeeride omadused—nagu tugevus, termilised omadused ja kristalliseeruvus—hõljuvad tugevalt sõltuvalt monomeeride struktuurist ja protsessi tingimustest.