Polükondensatsioonist

Polükondensatsioon on polümerisatsiooni tüüp, mille käigus kaks või enam monomeeri molekuli reageerivad, et moodustada polümeeri, samal ajal kui väike molekul, nagu vesi, eraldub. See erineb polüadditsioonist, kus monomeerid lihtsalt ühinevad ilma väiksemate molekulide eraldumiseta. Polükondensatsioonireaktsioonid on sageli pöörduvad, mis tähendab, et polümeeri saab lagundada monomeerideks ja väiksemateks molekulideks.

Polükondensatsiooni abil toodetud polümeeride hulka kuuluvad polüestrid, polüamiidid (nagu nailon) ja polükarbonaadid. Need polümeerid leiavad laialdast kasutamist erinevates rakendustes, sealhulgas tekstiilides, plastides, liimides ja kattekihtides. Polükondensatsioonireaktsioonid võivad toimuda kas termiliselt või katalüsaatori abil. Reaktsiooni kiirus ja lõpptoote omadused sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas monomeeride tüübist, temperatuurist, rõhust ja katalüsaatori olemasolust.

Polükondensatsiooniprotsess hõlmab tavaliselt kahte peamist etappi: initsieerimist ja elongatsiooni. Initsiatsioonietapis moodustub reaktiivne vaheühend. Seejärel reageerib see vaheühend lisamonomeriga, et pikendada polümeeri ahelat elongatsioonietapis. Polümeeri molekulmassi ja dispersiooni saab juhtida reaktsiooni tingimuste reguleerimisega.