polüfenoolid

Polüfenoolid on suur ja mitmekesine taimsete sekundaarsete ühendite rühm, mida iseloomustab mitme fenoolrühma olemasolu. Nad esinevad laialdaselt taimedes ning on eriti rikkalikud viljades, marjades, tees, kohvis, veinis, kakao ja vürtsides. Oma rollides annavad nad taimedele värvi, maitset ja osalevad kaitses patogeenide ning UV kiirguse vastu.

Peamised alarühmad on fenoolhapped, flavonoidid (nt flavonoolid, antotsüaanid), stilbeenid (nt resveratrool), lignaanid ja tanniinid. Iga rühm sisaldab mitu eristuvat ühendit, millel võib olla varieeruv toime ja bioaktiivsus.

Polüfenoolide biosüntees toimib peamiselt fenüülpropanoid tee kaudu fenüülalaniinist, mille käigus moodustuvad erinevad vaheühendid ja lõpptoodeid.

Omadused ja rollid: neil on tugev antioksüdantsed omadused, mis aitab radikaalide kõrvaldamisel ning raua ja teiste metallide sidumisel; osalevad taime vastustes patogeenidele ja UV-kaitses; mõjutavad maitset ja tekstuuri toitudes.

Imendum ja metabolism: Enamik polüfenoolidest imendub osaliselt peensooles ja muudetakse maksas või sooleseina kaudu glükuronideks ja sulfaatideks. Suur osa jaotub jämesoolas ja töödeldakse seedetrakti mikrofloora poolt, moodustades erinevaid metaboliite.

Rakendused ja tervisemõjud: toiduainetööstuses kasutatakse polüfenoolide looduslikke antioksüdante ja värvaineid ning need on levinud toidulisandites ja kosmeetikas. Tervisemõjude kohta on uuringud näidanud seoseid suurema polüfenoolide tarbimise ja vähendatud riskiga mõnede krooniliste haiguste puhul, kuid tulemused on mitmekesised ja polüfenoolid ei ole ravim.