polüestreid

Polüesterid on polümeeride rühm, mille peamisteks monomeerideks on ester-ühendite jadased. Polüesteri ahel moodustub, kui diol ja dika- või jaotas hape reageerivad, mille käigus eraldub vesi või metanool. Selline sõlme‑struktuur annab polüesteridele esterlinkide omaduse ning võimaldab nende termokokkupõhiseid omadusi.

Kõige laialdasemalt kasutatav polüester on polüetüleentereftalaat (PET), mille monomeerid on etüleenglükool ja tereftalaadi hape (või nende diesterid). Teised olulised termoplastilised polüesterid on polübutüleentereftalaat (PBT) ning nende asinusülemus. Lisaks on olemas unsaturated polyester resins (UP-resinid), mis kasutatakse peamiselt klaaskangas ja komposiitides. On ka bioloogiliselt lagunevaid või polüesterklassi kuuluvad biopoliesterid, näiteks polü(laktilaat) ja teised.

Sünteesil on kaks enamlevinud tööstusprotsessi: kondenseerimine (polücondensatsioon) ja transesteritsioon. Reaktsioonid viiakse läbi kõrgel temperatuuril ja vaakumis või inertse gaasikatta all, et eemaldada vesihape või metanool ning moodustada usaldusväärne ester‑ahela.

Kasutusalad on väga laiad: PETi kasutatakse pakendites ja joogipudelites ning filmina, PBT-dena tavaliselt plast- ja elektroonikatööstuses ning UP‑resinete jääb kasutusele klaaskangasrihmade ja keraamika komposiitides. Tekstiilides tekivad polüesterid kui pehmed, tugevad ja niiskuste suhtes vastupidavad kiud.

Keskkonnamõjud hõlmavad ressursitarbimist ja taaskasutust. Polüesterid ei ole biolagunevad ning nende taaskasutus hõlmab mehaanilist või keemilist ringlussevõttu; PET‑pakendite ringlussevõtt on maailmas kõige arenenum.