poliomüeliidi

Poliomüeliit ehk poliomüeliit on äge nakkushaigus, mida põhjustab polioviirus. Enamik nakatunutest on asümptomaatilised või kogevad kergeid gripilaadseid sümptomeid; harva võib viirus põhjustada põletikku kesknärvisüsteemis ja akuutset halvatuset.

Poliovirus on kolm tüüpi: PV1, PV2 ja PV3. Viirus levib peamiselt fekaal-oraalse teekonna kaudu; nakatunud inimene eritub viirust väljaheitega ning see võib levida ka ninaneelu sekretsioonide kaudu. Inimesed on viiruse peamine loomne peremees.

Kliiniline pilt: enamikul nakkatunutest on asümptomaatiline või kogevad kergeid sümptomeid; umbes 1–2% juhtudest võib arendada paralüütilist poliomüeliiti, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab lihasnõrkust või halvatusi, tihti asümmeetrilised. Bulbaarne vorm võib mõjutada hingamissüsteemi.

Pärast esmast infektsiooni võib tekkida postpolio sündroom.

Diagnoos: kliiniline pilt koos viiruse avastamisega väljaheites, ninaneelus või CSF-s; RT-PCR ja viiruseisolatsioon on standardsed meetodid.

Ravi: spetsiifilist viirusevastast ravi ei ole; ravi on sümptomaatiline ning keskendub taastusravile ja hingamisabile.

Ennetus: kõige tõhusam ennetus on vaktsineerimine. Võimalikud vaktsiinid: inaktiveeritud IPV ja elav nõrgestatud OPV; OPV kasutamine võib harva põhjustada vaktsineerimisega seotud polioviiruse (VDPV).

Maailmas: Global Polio Eradication Initiative (GPEI) on alustatud 1988. aastast. Tänaseks on enamik maailma polio vabaks kuulutatud, kuid endeemne polioviirus on endiselt mõnes riigis, peamiselt Afganistanis ja Pakistanis, ning esinevad puhangud mujal, mis nõuavad jätkuvat immuniseerimist.