polümerisatsioonireaktsioone

Polümerisatsioonireaktsioonid on keemilised protsessid, milles väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühenduvad omavahel, moodustades suuri molekule, mida nimetatakse polümeerideks. Need reaktsioonid on polümeeride, nagu plastid, kummid ja kiudained, tootmise aluseks. Polümerisatsioonireaktsioonid võivad toimuda erinevatel viisidel, kuid kaks peamist tüüpi on liitumispolümerisatsioon ja kondensatsioonipolümerisatsioon.

Liitumispolümerisatsioonis ühenduvad monomeerid üksteisega otseselt, ilma et mingid kõrvalsaadused eralduksid. See protsess algab tavaliselt initsiaatorist, mis loob reaktiivse koha monomeeri molekulis. Seejärel lisandub järjest rohkem monomeere, pikendades polümeeri ahelat. Näiteks polüetüleeni tootmine on liitumispolümerisatsiooni näide.

Kondensatsioonipolümerisatsioonis ühenduvad monomeerid, eraldades samal ajal väikese molekuli, nagu vesi või metanool. Need monomeerid peavad tavaliselt sisaldama kahte või enamat funktsionaalset rühma. Näiteks polüestrite ja polüamiidide tootmine toimub kondensatsioonipolümerisatsiooni teel.

Polümerisatsioonireaktsioonide käik sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas monomeeri struktuurist, reaktsiooni temperatuurist, rõhust ja katalüsaatori olemasolust. Kontrollides neid parameetreid, saab teadlased ja insenerid toota laia valikut polümeere, millel on erinevad omadused ja rakendused.