polümeerkomposiitides

Polümeerkomposiitideks nimetatakse materjale, mis koosnevad kahest või enamast erinevast komponendist, millest vähemalt üks on polümeer. Need komponendid ei lahustu teineteises, vaid moodustavad koos uue materjali, millel on paremad omadused kui algsetel koostisosadel. Peamisteks koostisosadeks polümeerkomposiitides on sideaine ehk maatriks, mis on tavaliselt polümeer, ja täiteaine ehk tugevdusmaterjal. Tugevdusmaterjal annab komposiitmaterjalile mehaanilist tugevust, jäikust ja vastupidavust.

Tugevdusmaterjalide hulka kuuluvad näiteks klaaskiud, süsinikkiud, aramiidkiud või mineraalsed täiteained nagu talk või kaltsiumkarbonaat. Polümeermaatriksiks võivad olla termoreaktiivsed vaigud (nt epoksü, polüester) või termoplastid (nt polüpropüleen, polüamiid). Komposiitmaterjali omadused sõltuvad suuresti kasutatud maatriksi ja tugevdusmaterjali tüübist ning nende omavahelisest suhtest ja töötlemistehnoloogiast.

Polümeerkomposiitide eelised seisnevad sageli nende kerges kaalus, kõrges tugevuses, vastupidavuses korrosioonile ja keemilisele mõjule. Need omadused muudavad nad sobivaks laialdaseks kasutamiseks erinevates valdkondades, sealhulgas autotööstuses, lennunduses, ehituses, spordivarustuses ja meditsiinitehnoloogias. Näiteks kasutatakse neid auto kereosades, lennukikomponentides, tuulegeneraatorite labades ja spordivahendites nagu suusad ja tennisereketid. Tootmisprotsessid võivad varieeruda survevalu ja vormimisest kuni lamineerimistehnikateni.