polüestrid

Polüestrid on suur polümeeride rühm, mis koosneb ester-ühenditest. Need on termoplastid, mis tekkivad dioolide ja dikarboksüülhapete kondenseerumise teel ning mille omadused varieeruvad sõltuvalt koostistest ja struktuurist. Polüestride hulka kuuluvad nii aromaatsed kui alifaatsed tüübid ja neid kasutatakse laialdaselt nii tekstiilide, pakendite kui insenerplastide tootmises.

Sünteesiks toimub kondenseerimise polümeriseerimine: diol reageerib dikarboksüülhappega ning eraldub väikemolekul (vesi või metanool). Monomeeride kirjeldus ja protsessi tingimused määravad saadud polüesteri omadused. Näiteks aromaatsed polüestrid, nagu polüetüleentereftalaat (PET), on tugevad ja kuumakindlad, samas kui alifaadsed polüestrid, nagu PLA, võivad olla biolagunevad ja vähem kuumust taluvad. Teised olulised polüestrid on näiteks polübutüleentereftalaat (PBT) ja erinevad copolüestrid, mida arendatakse spetsiaalsete omaduste saamiseks.

Näited elu- ja tööstusvaldkonnas: PET on laialdaselt kasutatav joogipudelites, kiududes ja pakendimaterjalides; PBT kasutatakse insenerplastidena; PLA on biolagunev ja biopõhine polüester, mida kasutatakse pakendites ning 3D-printimisel. Polüestrid võivad olla kristallilised või amorfsed, mõjutades nende mehaanilisi omadusi, läbipaistvust ja termilist taluvust.

Ringluses on polüestrid tavaliselt mehhaanilise ja keemilise taaskasutuse jaoks sobivad. PET-i ringlussevõtt on laialt levinud, ja keemilised protsessid võimaldavad mõnede juhtudel monomeeride taastamist ning materjalide pikaajalist taaskasutust. Polüestrid moodustavad olulise osa kaasaegse plastikutööstuse baasist ning nende edasine arendamine keskendub jätkusuutlikkusele ja ringlusele.