plastidomadused

Plastidid on taime- ja vetikate rakkudes esinevad organellid, mis arenevad proplastididest ning täidavad mitmesuguseid olulisi funktsioone. Nad on kahekordselt membraaniga ning sisaldavad oma DNA-d ja ribosomeid, mis võimaldavad teatud määral iseseisvat geneteerimist. Plastide areng ja funktsioonid sõltuvad rakulistest signaalidest, eriti valgusest, ning nende vahel on suur plastide tüüpi diferentseerumine sõltuvalt keskkonnast ja arengustaadiumist.

Peamised plastidide tüübid on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid tegelevad fotosünteesiga ning annavad taimele rohelise värvi. Kromoplastid sisaldavad pigmentide karotenoide ja annavad värvi viljadele ning lilledele. Leukoplastid on valged või heleda värvusega ning kuuluvad alarühmade alla nagu amüloplastid (tärklise hoiustamine) ning elaioplastid (lipiidide hoiustamine). Etioplastid on valguse puudumisel arenevad eelkäijad kloroplastidele; proplastidid on noored plastidid meristeemses kudedes.

Areng ja valkude import: Plastide areng algab proplastididest meristeemses kudedes. Paljud plastidide funktsioonid on nukleaarsete geenide poolt kodeeritud ning nende valgud jõuavad plastide sisse transit-signaalide abil. Plastide genoom on väike ja tsirkulaarne; see sisaldab mõnda sajand kuni mõne tuhande geeni, peamiselt seotud fotosünteesi ja plastide metabolismi funktsioonidega.

Funktsioonid: Kloroplastides toimub fotosüntees ning plastididel on oluline roll metaboolses võrgustikus, seal sünteesitakse rasvhappeid, aminohappeid, karotenoide ja teisi terpenoide, samuti taimede hormonaalseid ja antioksüdantsed ühendid. Lisaks osalevad plastidid varude moodustamises (nt tärklis) ning neil on märkimisväärne roll signaalide ja stressivastuste regulatsioonis. Plastide uurimine on oluline taimebiotehnoloogias ja ökoloogias, kuna nendel on keskne tähtsus fotosünteesil ja taimede bioloogilises kohanemisvõimes.