planeetidest

Planeetidest on taevakehad, mis tiirlevad ümber tähe, on piisavalt massiivsed, et nende enda gravitatsioon on nad muutnud peaaegu ümmarguseks, ja on puhastanud oma orbiidi teistest väiksematest objektidest. Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neid saab jagada kahte põhirühma: sisemised kivised planeedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja välised gaasihiiglased (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun).

Sisemised planeedid on väiksemad ja tihedamad, koosnedes peamiselt kivimitest ja metallidest. Neil on tahke pind ja enamikul neist on atmosfäärid. Välised planeedid on palju suuremad ja vähem tihedad, koosnedes peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neil ei ole tahket pinda ja neil on sageli paksud atmosfäärid ja rõngasüsteemid.

Planeedid erinevad oma suuruse, massi, atmosfääri koostise ja temperatuuri poolest. Mõnel planeedil, nagu Veenusel, on paksud atmosfäärid, mis põhjustavad kasvuhooneefekti ja muudavad need väga kuumaks. Teistel, nagu Marsil, on õhukesed atmosfäärid ja külmemad temperatuurid. Gaasihiiglastel on sisemiste planeetidega võrreldes palju rohkem kaaslasi.

Planeetide uurimine aitab meil mõista Päikesesüsteemi moodustumist ja arengut ning otsida elu mujal universumis. Teleskoobid ja kosmosesondid on võimaldanud meil saada üksikasjalikku teavet meie naaberplaneetide kohta.