planeerimisvalmidust

Planeerimisvalmidus ehk võimekus planeerida ja ette näha tulevikus toimuvaid vajadusi ning tegevusi. See tähendab organisatsiooni või indiviidi suutlikkust koostada realistlikud eesmärgid, koguda asjakohast infot, hinnata riske ning välja töötada toimivad planeeringud ja tegevuskavad.

Valmiduse peamised komponendid on riskide ja vajaduste hindamine, stsenaariumite analüüs, strateegiline ja operatiivne planeerimine, ressursside kavandamine, otsustusprotsessid ning vastutuste ja kommunikatsioonikanalite korraldamine ja koostöö juhtimine.

Planeerimisvalmidus vähendab ebakindlust, kiirendab reageerimist kriisiolukordades, tagab ressursi- ja prioriteetide ühtsuse ning suurendab organisatsiooni vastupidavust ja jätkusuutlikkust.

Valmiduse arendamine hõlmab tugevat juhti ja pühendumist, riskijuhtimise raamistikku, kultuuri, mis väärtustab planeerimist, interdistsiplinaarset koostööd, koolitusi, auditsüsteeme ning regulaarset plaanide ülevaatust ja uuendamist.

Mõõtmine ja näited: planeerimisvalmiduse taset hinnatakse küpsuse mudelite ja tulemuslikkuse näitajate kaudu, nagu plaanide ajakohastamise sagedus, harjutuste läbiviimine ja plaanide rakendamise tase. Näidetena võivad olla kohalike omavalitsuste katastroofiplaanid ning ettevõtete jätkusuutlikkuse ja kriisiga toimetuleku kavandid.