piimhappe

Piimhape (2-hüdroksopropaanhape) on alfa-hüdroksühape, mille keemiline valem on C3H6O3. Molekul on CH3-CH(OH)-COOH ning on chiraalne, esinedes kahes enantiomeeris: L- ja D-piimhape. Piimhappe esinemine on laialt levinud: looduses leidub seda peamiselt fermenteeritud toitudes ning inimkehas tekib see lihasrakkudes anaeroobse glükolüüsi käigus.

Tootmine ja allikad: piimhappele on iseloomulik fermenteerimine, mida teevad piimhappebakterid, näiteks Lactobacillus. Tööstuslikult toodetakse piimhapet peamiselt bioloogilise fermentatsiooni teel ning vajadusel hüdrolüüides laktilt või muudest süsivesikutest.

Kasutus: piimhapet kasutatakse peamiselt toiduainetes happesusregulaatorina, säilitusainena ja maitsetugevdajana; sellel on E-koodiks E270. Lisaks toodetakse selle soolasid ja derivaate, mida kasutatakse kosmeetikas, farmaatsias ja mõnes polümeeride sünteesis, sealhulgas polü(laktili) hapete valmistamisel.

Bioloogiline ja meditsiiniline tähendus: inimkehas tekib lactaat lihasrakkudes intensiivse füüsilise koormuse ajal ning see osaleb energia tootmises. Lactaat võib viidata hapnikupuudusele ning suur kogus lactaati on seotud teatud haiguslike seisunditega. Piimhappe tarbimine toidus on üldiselt ohutu; väga suurtes annustes võivad tekkida kõrvaltoimed ning arusaamad lactaadi rollist tervises on ajas täiustatud.