pidamissüsteeme

Pidamissüsteeme ehk pidamisseadustik on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikute kinnipidamist ja arestimist seoses kahtlustatavate ning süüdistatavate menetlusega ning nende järelevalvet enne ja pärast kohtuotsust. Nende süsteemide eesmärk on tagada kohtuistungile ilmumine, vähendada kuritegevuse riski ja tagada menetluse sujuv kulg, samal ajal kaitstes isikute põhivabadusi ja inimõigusi.

Peamised kinnipidamise vormid on eelvangistus (eelvangistusmenetlus), arest kinnipidamislaitudes ja kinnipidamine kohtu otsuse alusel. Lisaks on kasutusel alternatiivid nagu kodune järelevalve, elektrooniline monitooring ja muud mitte-sunniivsed jälgimismeetmed. Eelvangistus võib olla määratud siis, kui on oht nii põgenemisele, süütegevuse kordumise kui ka tõsise kahju tekitamise risk, kuid see peab toimuma rangete õiguspäraste kriteeriumide ja kohtuliku kontrolli all ning piirides.

Institutsioonideks pidamissüsteemis on politsei ja prokuratuur, kohtud ning kinnipidamisasutused või -haagid. Kinnipidamine ja arestimine toimuvad vastavalt riiklikule seadusandlusele ning nende rakendamist korraldavad eraldi asutused, mis tagavad menetluse õigluse ja kohtuliku järelvalve.

Õiguslik raamistik hõlmab põhiseadust ja kriminaalmenetluse seadust ning tihedat seost rahvusvahelise õigusiga, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Selle kohtupraktikaga. Detentsiooni käsitletakse kui vahendit, mis peab olema proportsionaalne, ajaliselt piiratud ning pakkuma piisavaid mehhanisme kontrollimiseks ja alternatiivide kaalumiseks.

Väljakutsed hõlmavad üleujutusi kinnipidamises, tingimuste kvaliteeti, rakendatavate õiguste tagamist ning õiguspäraste alternatiivide edendamist, et vähendada eelvangistuse vajadust ja soodustada rehabilitatsiooni ning sotsiaalset toimetulekut.