panretinaalne

Panretinaalne fotokoagulatsioon (PRP) on oftalmoloogias kasutatav laserravi, mille eesmärk on võrkkesta isheemia korral vähendada neovaskularisatsiooni ja haiguse progresseerumist. Sõna „panretinaalne” viitab kogu võrkkesta katmisele, tavapäraselt perifeerse ala laserplahvatustega fovea säilitamiseks.

Toimemehhanism ja näidustused: PRP vähendab võrkkesta hapnikuvajadust ja VEGF-i tootmist, mis suunab uute veresoonte kasvu. Selle tulemusel langeb vitreomakulaarse verejooksu ja nägemise sügava halvenemise risk. Peamised näidustused on proliferatiivne diabeetiline retinopaalia ja isheemia tõttu tekkinud neovaskularisatsioon; võrkkesta veeni oklusioonid; mõnel juhul retinopaatiad prematuursetel lastel (ROP) ning mõnikord neovaskulaarne glaukoom.

Protseduur: tavaliselt viiakse läbi kohaliku anesteesiaga. Kasutatakse argon-laserit või kaasaegset lähenemist (pattern scanning). Perifeerse võrkkesta piirkonda tehakse palju väiksemaid põletusjälgi, kogus võib olla umbes 1 000–2 000 ning ravi jagatakse mitmeks sessiooniks, et kaitsta fovea. Praegu on olemas ka subthreshold micropulse PRP, mis püüab vähendada kõrvaltoimeid.

Tulemused ja riskid: PRP vähendab märkimisväärselt neovaskularisatsiooni ja nägemist suurtesse kahjulikesse olukordadesse jõudmise ohtu. Võimalikud kõrvaltoimed hõlmavad perifeerse visuaalse välja piiranguid, öise nägemise halvenemist ning ajutist makulaarset turset; harva võivad esineda põletikulised või glaukoomiga seotud komplikatsioonid.