paanikahäired

Paanikahäired on vaimse tervise häire, mida iseloomustavad ootamatud ja korduvad paanikahood. Paanikahoog on äkiline intensiivse hirmu või ebamugavustunde periood, mis saavutab haripunkti mõne minutiga. Selle hoo ajal võivad ilmneda füüsilised sümptomid nagu südamepekslemine, higistamine, värisemine, hingeldus, valu rinnus, iiveldus, pearinglus ja surmahirm.

Inimesed, kellel on paanikahäire, võivad kogeda pidevat muret uute paanikahoogude pärast või hakata vältima olukordi, kus need võiksid tekkida. See vältiv käitumine võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, tööd ja suhteid. Häire diagnoosimiseks peab isik kogema korduvaid ja ootamatuid paanikahoogusid ning pärast ühte hoogu muretsema veel vähemalt kuu aja jooksul uute hoogude pärast või selle tagajärgede pärast, või olema oluliselt muutnud oma käitumist paanikahoogude tõttu.

Paanikahäirete täpset põhjust ei teata, kuid selle tekkimisel mängivad rolli mitmed tegurid, sealhulgas geneetiline eelsoodumus, suured elumuutused, stressirohked sündmused ja teatud füüsilised või psühhiaatrilised seisundid. Häire on tavaliselt ravitav psühhoteraapia, eriti kognitiivse käitumisteraapia (KKT) abil, ning vajadusel ka ravimitega. Varajane abi otsimine on oluline taastumise ja elukvaliteedi parandamiseks.