põletikuväliste

Põletikuväline (põletikuväliste) on meditsiiniline mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks protsesse, haigusvorme või sümptomeid, mille jaoks inflomaatiat (põletikku) peetakse peamiseks haigustekkeks või patogeneetiliseks mehhanismiks. Vastandina põletikulisetele seisunditele tähistab term näitajat, et haigus ei põhjusta või ei kaasne peamise põletikulise vastusega. Põhjendid ja mehhanismid võivad olla degeneratiivsed, mekanilised, neurovale või ainevahetuslikud, mitte põletikulised.

Kasutusvaldkonnad ja tähendus

Põletikuväline kirjeldus kasutatakse sageli kliinilises diagnostikas, patoloogias ja uuringutes, et eristada haigust või sümptomit, mille kulg ei ole peamiselt seotud põletikulise vastusega. See aitab eristada ägedaid ja kroonilisi seisundeid, mis vajavad teistsugust ravi kui põletikulised haigused. Põletikuväliste protsesside mõiste hõlmab nii haiguste klassifikatsiooni kui ka mehhanismide kirjeldust: degeneratiivsed muutused, mehaanilised vigastused, neuropaatiline või nociceptiivne valu, ning ainevahetuslikud ja vaskulaarsed tegurid.

Näited ja kontekstid

Kliinilises meditsiinis võib öelda näiteks “põletikuväline valu” (nt neuropaatiline või mehaaniline valu) või “põletikuväline haigus” (nt degeneratiivne liigesehaigus). Radioloogias või patoloogias võib termin aidata kirjeldada koeteksitlusi või muutusi, mida ei iseloomusta peenelt infiltreeruv põletikuline infiltraat. Põletikuvälise ja põletikulise patoloogia vahel on oluline erinevus diagnostikas, prognoses ja raviplaanis.

Ravipõhinäited

Põletikuväline lähenemine keskendub mitte-põletikulistele raviviisidele: mehhaaniline ja taastusravi, degeneratiivsete muutuste haldamine, neuropaatilise valu leevendamine, ravimite valik keskendub analgeesiale ja funktsionaalsele taastumisele, mitte ainult põletikuvastastele ainetele.

Seoseid

Seotud mõisted hõlmavad põletikulist haigustest keskustuvat diagnostikat, patofüsioloogiat ning eesmärgiga eristada põletikulisi ja mitte-põletikulisi patogeneese.