põhieiningute

Põhieiningud, ehk SI alusühikud, on mõõtmise vundament ja nende kaudu defineeritakse ülejäänud ühikud. SI süsteemis on seitse põhieiningut: meeter (m), kilogramm (kg), sekund (s), amper (A), kelvin (K), mool (mol) ja kandela (cd). Neid ühikuid peetakse universaalseteks ja püsivateks, sõltumatuteks fromnustest tingimustest ning nende definitsioonid on fikseeritud looduslike konstantide abil.

Meeter on defineeritud valguskiire kiiruse c täpse väärtuse alusel: valgus rändab tühjas ruumis 299 792 458 meetrit sekundis. Kilogramm on defineeritud Plancki konstantiga h, mille täpne väärtus on 6,62607015×10^-34 J·s. Sekund on defineeritud 133Cs aatomi põhilise hiperfiini ülemineku sagedusega: 9 192 631 770 perioodi. Amper on defineeritud elektrilaengu e alusel: 1 amper ehk 1 coulomb voolab ühe sekundi jooksul läbi juhtme, seega on 1 A = 1 C/s. Kelvini definitsioon põhineb Boltzmanni konstandil k: k = 1,380649×10^-23 J/K. Mool on defineeritud Avogadro konstantiga N_A: 6,02214076×10^23 entiteeti mol^-1. Kandela on defineeritud fikseeritud luminantsusena: 683 lumeni iga vatti kohta 555 THz monokromaatse kiirguse suhtes, mis määrab kandela kui suuna valgustusühiku.

Need muutused, rakendatud 2019. aastal, tagasid põhieiningute stabiilsuse ja pikaajaliselt rahuldava täpsuse. Põhieiningud moodustavad kõikide teiste SI-kehtivate mõõtude aluse ning neid haldab ja uuendab BIPM koostöös rahvusvaheliste metrologiasüsteemidega.