otsustusmudelid

Otsustusmudelid on matemaatiliste, statistiliste ja loogikapõhiste mehhanismide kogum, mis kirjeldab otsustusprotsessi ja aitab valida alternatiivide vahel. Need ühendavad eesmärgid, piirangud ja ebakindluse ning võimaldavad hinnata, milline valik toob soovitud tulemuse tõenäolisemalt või optimaalsemalt. Otsustusmudelite eesmärk on suurendada otsuste läbipaistvust ning pakkuda dokumenteeritud põhjendusi valikute jaoks.

Liigitus ja tüübid: Kvantitatiivsed mudelid hõlmavad optimeerimise meetodeid (lineaarprogrammeerimine ja täisarvuliste rakenduste lahendamine), simulatsiooni ning probabilistlikke mudeleid nagu Markovi ahelad ja Bayesi võrgustikud. Kvalitatiivsed või mitme kriteeriumi otsustusanalüüsi mudelid (MCDA) ühendavad erinevaid kriteeriume ja kaalud ning aitavad alternatiive järjestada. Lisaks kasutatakse andmepõhiseid mudeleid ja masinõppe meetodeid otsuste toetamises.

Arendus ja kasutamine: protsess algab probleemi ja eesmärkide sõnastamisest, seejärel tuuakse välja alternatiivid, ehitatakse mudel ja kalibreeritakse parameetrid andmete põhjal, mudelit valideeritakse ajalooliste või sõltumatute andmete abil, ning läbi viiakse stsenaariumide analüüs. Lõpp-produkt on otsuse soovitus ja selgelt seletatav põhjendus ning vajadusel otsuse jälgitav rakendamine. Ebakindluse käsitlemiseks kasutatakse tundlikkuse analüüsi ja Monte Carlo simulatsiooni.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad äri ja tarneahela optimeerimist, riskihindamist, ressursijaotust, tervishoidu, avalikku haldust ja inseneri- ning tehnikaprojekte.

Piirangud ja kriitika: mudelite loogika sõltub andmete kvaliteedist ja peamiste eelduste vastavusest tegelikkusele; keerukus võib vähendada tõlgendatavust; ebakindlus ja tehislikud eeldused võivad mõjutada soovituste asjakohasust; samuti tuleb arvestada eetiliste ja õigluslike aspektidega, kui otsused mõjutavad inimesi või kogukondi.