operatiivmälus

Operatiivmälus on ajutine kognitiivne süsteem, mis võimaldab hoida ja töödelda infot ning kasutada seda käitumise, mõtlemise ja õppimise jaoks lühiajaliselt. See mängib keskset rolli igapäevastes ülesannetes, nagu keelest arusaamine, arvutuste tegemine ja plaanide koostamine. Operatiivmälu erineb pikaajalises mälus toimivast salvestamisest: siin on oluline nii hoidmine kui ka aktiivne teabe manipuleerimine ning tähelepanu koordineerimine.

Traditsiooniline mudel (Baddeley ja Hitch, 1974) kirjeldab operatiivmälus kolme põhiosa ja lisanduvat ühendussüsteemi. Keskne täide (central executive) juhib tähelepanu, koordineerib toiminguid ja määrab prioriteedid. Fonoloogiline ahel (phonological loop) tegeleb heli või kõne kujul esitatava teabe lühiajalise hoidmise ja töötlemisega. Visuo-spatiaalne skeem (visuospatial sketchpad) tegeleb visuaalse ja ruumilise teabe hoidmise ning töötlemisega. 2000. aastate alguses lisati episoodiline buffer (episodic buffer), mis ühendab erinevaid teabevorme ja loob lühiajalisi sündmuslikke kujutluspilte.

Operatiivmälul on piiratud maht ja see on tugevasti kontekstiliselt sõltuv ning sõltub tähelepanust. Hääu- ja visuaalne teave võivad konkureerida, mis mõjutab mälu täpsust ja ülesannuste sooritust. Uuringud näitavad seoseid operatiivmäluga prefrontaalkorteksi dorsolateraalses piirkonnas ning parietaalsetes alades, mis viitab keerukale ajukonstruktile. Ülesannete puhul nagu digitaalse helikirja või ruumilise asukoha jälgimine tekib suurem töötlemiskoormus.

Seosed arengu, vananemise ja kliiniliste seisunditega on märkimisväärsed. Operatiivmälu hea toimimine on oluline koolisõiduks ja töövõimeks, kuid selle treeningul võivad esineda piiratud ülekandumised teiste kognitiivsete funktsioonide osas. ADHD, vananemine ja mõne neuroloogilise haiguse korral võib operatiivmälu suutlikkus olla kahjustunud.