omadussõnadest

Omadussõnad on sõnaliik, mis kirjeldab nimisõnu või asesõnu, väljendades omadusi nagu suurus, värv, kuju või materjal. Eesti omadussõnad on arvu- ja käändega kooskõlas nimisõnaga ning neil puudub sooline erinevus. Nad võivad lauses esineda atribuutina nimisõna ees (ilus maja) või predikatiivses positsioonis (Maja on ilus).

Omadussõnad käänatakse vastavalt nimisõnale arvu ja käände lõppu ning neil on erinevad astmed. Nad esinevad kolmes astmes: positiivne (näiteks suur), komparatiiv (suurem) ja superlatiiv (kõige suurem või suurim). Komparatiiv ja superlatiiv moodustuvad erinevates vormides; tavapärased näited: ilusam, ilusaim, kõige ilusam.

Omadussõnad võivad olla atribuutsionaalselt ehk nimisõna ees seisevad või predikatiivsed ehk lause predikatiivses positsioonis sidusverbiga. Näited: “ilus maja” (attributiivne), “Maja on ilus” (predikatiivne). Mõned omadussõnad on tuletatud tegusõnadest ning nimetatakse participiaalseteks omadussõnadeks, näiteks tehtud töö või valminud projekt.

Omadussõnade kasutust rikastavad intensiivsust väljendavad sõnad (nt väga, üsnagi) ning need aitavad täpsustada omaduse tugevust või hinnangut. Õige vormistus ja arvu-käände ühtsus on olulised, et lause kõlaks loomulikult ja korrektseks.