omadussõnu

Omadussõnu on sõnavara, millega kirjeldatakse nimisõnade omadusi, kvaliteeti, välimust või kuju. Eesti keeles on need sõnad ühtaegu kirjeldavad ja määravad nimisõnu ning annavad teavet suuruse, värvi, vanuse, hinnangu või muu sarnasuse kohta. Neid võib kasutada nii atribitiivselt (esinevad koos nimisõnaga enne seda) kui ka predikatiivina lauses pärast linking-verbist. Omadussõnad ei ole soopõhised ja nõuavad väljendatava nimetusnimega kooskõla arvu ja käändega.

Käändumine ja arv Kui omadussõnu kasutatakse nimisõna ees, võtab omadussõna endale käändevormi vastavalt nimisõna arvu (ainsus/kolli) ja käändele. See tähendab, et omadussõna kannab lõpud, mis kooskõlastavad nõutud käändega. Predikatiivsetes positsioonides võivad vormid vastata lause subjekti arvu; näiteks üksik subjekt võtab üksiku vormi, mitmuse korral mitmuse vormi.

astme moodustamine ja võrdlused Eesti omadussõnad võivad väljendada kolme astet: positiiv, võrdlus ja ülisõnaline astme. Positiivne vorm tähistab põhiomadust (ilus), võrdluse vorm (ilusam) näitab kõrgemat astet ja ülisõnaline vorm (ilusaim) rõhutab kõige kõrgemat astet. Mõnede sõnade puhul on üldtuntud ebaregulaarsed võrdlused, näiteks hea → parem → parim ja halb → halvem → halvim. Tavaliselt võrdlust ja ülisõnalist astet moodustatakse lisanditega või kasutamisega sõnaga kõige/ kõigi.

Kasutus ja näited Võrdluse ja ülisõnalise astme vormid toimivad nii kirjeldava kui ka piirangu tähenduste väljendamisel. Näited: ilus maja (ilus ainus vorm), ilusam maja (võrdlus), kõige ilusam maja või kõige ilusam maja (ülisõnaline vorm koos rõhuva kõige või kõigi kasutamisega). Predikaatilistes lausetes võib kasutada sama vormi kui omistataval positsioonil, kuid arvu kooskõla tuleb säilitada.