oksüdeerumisprotsesside

Oksüdeerumisprotsessid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, mille käigus toimub elektronide ülekanne ühe aatomi, molekuli või iooni ja teise vahel. Üks osaleja oksüdeerub, mis tähendab, et see kaotab elektrone ja tema oksüdatsiooniaste suureneb. Samal ajal redutseerub teine osaleja, mis tähendab, et ta omandab elektrone ja tema oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdeerumine ja redutseerumine toimuvad alati koos.

Nendes protsessides on oksüdeerija aine, mis põhjustab teise aine oksüdeerumist, ise samal ajal redutseerudes. Redutseerija on aine, mis põhjustab teise aine redutseerumist, ise samal ajal oksüdeerudes. Näiteks kui magneesium reageerib hapnikuga, annab magneesium elektrone hapnikule. Magneesium oksüdeerub ja hapnik redutseerub. Magneesium on sel juhul redutseerija ja hapnik on oksüdeerija.

Oksüdeerumisprotsessidel on lai rakendus. Need on olulised paljudes looduslikel protsessidel, nagu fotosüntees ja hingamine. Samuti kasutatakse neid laialdaselt tööstuses, näiteks metallide tootmisel, akude töös ja saasteainete neutraliseerimisel. Metallide korrosioon, nagu raua roostetamine, on samuti oksüdeerumisprotsess. Happekindlad materjalid on tavaliselt seotud sellega, et nad ei oksüdeeruks kergesti.