oksüdeerimisprotsessid

Oksüdeerimisprotsessid on keemilised reaktsioonid, mille käigus aine loovutab elektrone, samas kui teine aine neid vastu võtab. Seda protsessi nimetatakse redoksreaktsiooniks (reduktsioon-oksüdatsioon). Oksüdatsioon on elektronide kaotamine ja reduktsioon on elektronide omandamine.

Oksüdatsiooni käigus aine oksüdatsiooniaste suureneb. Näiteks, kui raud oksüdeerub, muutub see raud(II) või raud(III) iooniks, kaotades elektrone ja omandades positiivsema oksüdatsiooniaste. Hapnik on sageli oksüdeerija, mis tähendab, et ta võtab vastu elektrone ja põhjustab teiste ainete oksüdatsiooni.

Redoksreaktsioonid on looduses ja tehnoloogias väga levinud. Näiteks toimub hapnikuga reageerides metallide oksüdeerumine ehk korrosioon. Hingamine on samuti redoksreaktsioon, kus toitainete oksüdatsioonist vabanevat energiat kasutab organism. Toiduainetööstuses kasutatakse oksüdeerimisprotsesse näiteks rasvade hüdrogeenimisel või puuviljade ja köögiviljade säilitamisel. Elektrokeemias on redoksreaktsioonid patareide ja kütuseelementide tööpõhimõtte aluseks. Mõned oksüdeerimisprotsessid võivad olla ka ohtlikud, näiteks materjalide süttimine või plahvatus.