oksüdeerumisreaktsioonide

Oksüdeerumisreaktsioonid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, mis hõlmavad elektronide ülekannet ühe aine teise aine juurde. Üks aine oksüdeerub, mis tähendab, et see kaotab elektrone, samas kui teine aine redutseerub, mis tähendab, et see saab elektrone. Need kaks protsessi toimuvad alati koos; oksüdeerumise reaktsioon ei saa toimuda ilma redutseerumisreaktsioonita ja vastupidi.

Oksüdeerumisastme mõiste on redoksreaktsioonide mõistmisel keskne. Oksüdeerumisaste on arv, mis tähistab aatomi laengut molekulis või ioonis, eeldades, et kõik sidemed on täiesti polaarsed. Kui aine oksüdeerub, suureneb selle oksüdeerumisaste, samal ajal kui redutseeruva aine oksüdeerumisaste väheneb.

Tavalised oksüdeerijad on hapnik, halogeenid ja teatud metalliioonid. Tavalised redutseerijad on metallid, vesinik ja teatud mittemetallid. Mõned tuntud redoksreaktsioonid hõlmavad metallide roostetamist, fotosünteesi ja rakuhingamist. Need reaktsioonid on eluks ja paljudeks tööstuslikeks protsessideks hädavajalikud. Näiteks aku töötab redoksreaktsiooni abil, muundades keemilist energiat elektrienergiaks. Gaasireaktorites kasutatakse hüdrooksiidide tootmiseks redoksreaktsioone.