oksüdatsioonireaktsioonidele

Oksüdatsioonireaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mis hõlmavad elektronide loovutamist. Need reaktsioonid toimuvad alati koos redutseerimisreaktsioonidega, kus elektronid vastu võetakse. Koos moodustavad need redoksreaktsioonid. Oksüdatsiooni ja redutseerimise mõisted on laienenud aja jooksul. Algselt viitas oksüdatsioon hapniku lisandumisele ainele, näiteks raua oksüdatsioonil raua(II)oksiidiks. Redutseerimine tähendas sel juhul hapniku eemaldamist.

Tänapäeval kasutatakse oksüdatsiooni laiemat definitsiooni, mis põhineb elektronide tasakaalul. Oksüdatsioon on protsess, mille käigus aine kaotab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerimine on vastupidine protsess, kus aine omandab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Näiteks metallide reageerimine hapetega on oksüdatsioonireaktsioon, kus metall oksüdeerub ja vesinik redutseerub.

Paljud igapäevaelu nähtused on seotud oksüdatsioonireaktsioonidega. Näiteks metallide korrosioon, nagu raua roostetamine, on aeglane oksüdatsiooniprotsess. Samuti toimub oksüdatsioon organismi ainevahetuses, kus toitainete lagundamine vabastab energiat. Tulekahju on kiire oksüdatsiooniprotsess, mis eraldab soojust ja valgust. Akude töö põhineb samuti redoksreaktsioonidel, kus keemiline energia muundatakse elektrienergiaks. Oksüdatsioonireaktsioonide kontrollimine on oluline paljudes tööstuslikes protsessides, näiteks metallide tootmisel ja keemiliste ühendite sünteesil.