nägemisteravusele

Nägemisteravus ehk nägemisvõime kirjeldab, kui detailselt suudab inimene eristada objekte ja kirjateksti kindlal kaugusel. See on üks peamisi nägemisfunktsiooni hindamise näitajaid ning seda mõõdetakse tavaliselt optometristi või oftalmoloogi poolt standardsete testide abil.

Kõige levinumad mõõtmise viisid on kaugvaate testid Snelleni tabeli abil, mis väljendab tulemust märgina 6/6 (või 20/20). Dekadentses (decimal) süsteemis on normaalne nägemisteravus 1,0. LogMAR-skaalal on normaalne väärtus 0,0; mida suurem number, seda halvem on nägemus. Lähedase nägemise hindamiseks kasutatakse eraldi teste (nt Jaeger), mis mõõdavad lugemisvõimet lähedalt.

Nägemisteravus võib olla korrigeeritav või korrigeerimata. Refraktiivsed vead (lühinägelikkus, kaugnäelikkus, astigmatism) on kõige levinumad korrigeeritavad põhjused. Püsivamate nägemishäirete hulka kuuluvad silmahaigused nagu katarakt, makuladegeneratsioon, diabeetiline retinopaatia ja glaukoom.

Hindamine aitab otsustada, kas inimene suudab igapäevaseid ülesandeid täita ning kas on vaja korrigeerimist või ravimeetmeid. Nägemisteravus on oluline nii tervishoius kui ka töö- ja liiklusohutuses, kus kehtivad erinevad miinimuminõuded sõltuvalt jurisdiktsioonist.