nukleosiidanaloogid

Nukleosiidanaloogid, ka nukleotiidanaloogid, on kunstlikult sünteesitud ühendid, mis struktuurilt sarnanevad looduslike nukleosiididega. Nukleosiidid on DNA ja RNA ehitusplokid, mis koosnevad suhkrumolekulist (riboos või deoksüriboos) ja lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin või uratsiil). Nukleosiidanaloogid võivad erinevates osades modifitseeritud olla, näiteks suhkrurõngas, lämmastikalus või mõlemad.

Nende analoogide üks peamisi kasutusvaldkondi on viirusevastaste ravimite väljatöötamine. Paljud nukleosiidanaloogid toimivad, integreerudes viirusliku DNA või RNA replikatsiooni käigus. Kui nad on ahelasse lisatud, võivad nad katkestada ahela pikendamise või põhjustada mutatsioone, mis muudavad viiruse geneetilise informatsiooni valeks. Mõned tuntud viirusevastased ravimid, nagu atsükloviir (herpesviiruste raviks) ja zidovudiin (HIV-i raviks), on nukleosiidanaloogid.

Lisaks viirushaiguste ravile kasutatakse nukleosiidanalooge ka vähiuuringutes ja -ravis. Neid saab kasutada DNA replikatsiooni inhibeerimiseks vähirakkudes, peatades seeläbi nende kasvu ja paljunemise. Näiteks fluorouratsiil on nukleosiidanaloog, mida kasutatakse mitmete vähivormide raviks. Nukleosiidanaloogid on olulised tööriistad nii bioloogiliste protsesside uurimisel kui ka mitmete haiguste tõhusate ravimeetodite arendamisel.