Nukleosiidid

Nukleosiidid on orgaanilised molekulid, mis koosnevad nukleooliidi baasist, mis on seotud viie süsinikuga suhkru molekuliga. Nukleooliidi baas on lämmastikku sisaldav ühend, mis võib olla kas puriini (adeniin või guaniin) või pürimidiini (tsütosiin, tümiin või uratsiil) derivaat. Suhkur on kas riboos või deoksüriboos. Nukleooliidid on DNA ja RNA ehitusplokid, mis on olulised geneetilise informatsiooni säilitamiseks ja edastamiseks.

Nukleosiidid moodustuvad, kui nukleooliidi baas glükosüübnsidemega seostub suhkru molekuli esimese süsinikuaatomiga. Ribonukleosiidides on suhkruks riboos ja deoksüribonukleosiidides on suhkruks deoksüriboos. Nukleooliidi baasid on nukleiinhapete alused. Adeniin (A) ja guaniin (G) on puriine, samal ajal kui tsütosiin (C), tümiin (T) ja uratsiil (U) on pürimidiine. Tumiin leidub DNA-s, uratsiil aga RNA-s.

Nukleooliidid on olulised mitmesugustes bioloogilistes protsessides. Nad on DNA ja RNA ehitusplokid, mis mängivad võtmerolli geneetilise informatsiooni säilitamisel ja edastamisel. Nukleooliide kasutatakse ka rakkude energiavahetuses, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja GTP (guanosüintrifosfaat) moodustamisel. Lisaks toimivad mõned nukleooliidid rakusignaalmolekulidena. Nukleooliidide sünteesi ja lagunemise häired võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas immuunpuudulikkust ja vähki. Seetõttu on nukleooliidide ainevahetuse mõistmine ja reguleerimine oluline nii bioloogia kui ka meditsiini seisukohast.