nukleaasid

Nukleaasid on biopolümeeride grupp, mis hoiavad ja vahendavad elus geneetilist informatsiooni. Peamised nukleaasid on DNA ja RNA. Nende monomeerid on nukleotiidid, mille koostis on deoksüroboos (DNA-s) või riboos (RNA-s), fosfaatrühm ja lämmastikalus. Fosfaat- ja suhkru osad moodustavad polümeerstruktuuri ning nukleotiidide vahelised sidemed on fosfodiesteri sidemed.

DNA-l on tavaliselt kahekordneheeliks, kaks antiparalleelset ahelat, mis on paarunud lämmastikaluste alusel: adeniin pareerub tümini (A-T) ja tsütosiin guaniiniga (C-G). DNA säilitab ja edastab geneetilist informatsiooni ning on peamine pärilik materjal enamikus organismides. Replitatsioon võimaldab geeniinfo kopeerimist ja jagunemist tütarlastega.

RNA on peamiselt ühekordne ahel ning võib moodustada keerulisi sekundaarstruktuure. RNA-l esinevad lämmastikalused adenine (A), tümin DNA jaoks, kuid RNA-s on uratsiil (U) asemel aku: A-U paarid; tsütosiin (C) ja guaniin (G). RNA mängib keskset rolli geeni avaldumises: mRNA kannab informatsiooni DNA-st valgusünteesile, tRNA toimetab aminohappeid ja rRNA moodustab ribosoomide osasid. Erinevad RNA tüübid osalevad transkriptsioonis ja translatsioonis.

Nukleotiidide süntees ja funktsioonid hõlmavad DNA- ja RNA polümeraase ning mehhanisme, mis kontrollivad replikatsiooni, transkriptsiooni ja valgusünteesi. Nukleaasid on seega võtmetähtsusega geneetilise informatsiooni talletamisel, ligipääsetavuse tagamisel ja bioloogilises regulatsioonis.

---