translatsioonis

Translatsioon ehk valgusüntees on geneetilise teabe lõppfaas, mille käigus mRNA-s olev informatsioon tõlgitakse aminohapete järjestuseks ja sünteesitakse polüpeptiid. Protsess toimub peamiselt ribosoomidel koos tRNA-de, rRNA-de ja paljude valgufaktoritega. tRNA-d kannavad sobivaid aminohappeid ja sisaldavad antikoodoneid, mis loovad koodonitele komplementaarseid paare. Ribosoomid moodustavad peptiidsideid ja ehitavad valgud järjestikku.

Algus: translatsioon algab, kui väikse ribosoomi alaühik seondub mRNA-l start-koodoniga. Prokarüootides aitab Shine-Dalgarno järjestus kinnitada ribosoomi mRNA-le; eukarüootides viiakse algus lõpule capi ja skaneerimise teel kuni start-koodonini. Start-tRNA kannab metioniini (prokarüootides formüülmetioniini) ja seotakse alguskohta.

Elongatsioon: järgmine tRNA toob vastava aminohappe ja ribosoom liigub piki mRNA-d, lisades järjest uusi aminohappeid peptiidside vahel. Protsessi juhivad elongatsiooni faktorid ja GTP.

Terminatsioon: kui ribosoom jõuab stop-koodonini (UAA, UAG, UGA), vabastavad releasing factors polüpeptidi ning ribosoom dissotsieerub.

Regulatsioon ja tähtsus: translatsioon on tihedalt reguleeritav protsess, mille kiirust ja efektiivsust mõjutavad RNA tasemete muutused, mikroRNA-d ja valgufaktorid. Valgud sünteesitakse sageli koordineeritult ja suunatakse õigetesse rakulistesse kohtadesse; pärast sünteesi võivad valkudele järgneda modifikatsioonid ja lõppkohtadele suunamine.